Väo-Maardu lõik Tallinna-Narva maanteel on ainus tsementbetoonkattega tee Eestis.
Maanteeamet kavatseb Tallinna-Narva maantee betoonist teelõigu muuta nüüdisaegseks, tunneli, viaduktide, mitmetasandiliste ristmike, paralleelteede ja mürabarjääriga teeks.
Maanteeameti europrogrammide peaspetsialisti Andres Brakmanni sõnul on kaua aega vastu pidanud teekatte allesjätmine ja parandamine näiteks Saksamaal levinud betoonteede sarnaseks võimatu. Ebatasane ja rohkete defektidega tee ei vasta enam nüüdisaja nõuetele. Betoon on 40 aastat vana ja selle remondiks kasutatakse tavapärasest erinevat tehnoloogiat, mida Eestis ei ole. Samuti on meie kliima külmem kui Saksamaal, seetõttu selline teekate meile nii hästi ei sobi, rääkis Brakmann. Betoonkate purustatakse, selle teeb raskeks metallarmatuur. Samas saab betoonist killustikku, mida võib kasutada sama tee ümberehitamisel.
Tegu on ühe suurema liiklusega teelõiguga, mida kasutab ööpäevas 28 250 sõidukit. Ühetasandilised ristmikud ja tagasipöörded ei lase tipptundidel enam piisavalt sõidukeid läbi ja liiklusõnnetuste arv kasvab. Arvestuste järgi on aga aastaks 2025 liiklejate arv tõusnud 2,5 korda.
Tee läbilaske suurendamiseks on lõigu algusest kuni Maarduni ette nähtud kolm pluss kolm, koos kiirendus- ja aeglustusradadega neli pluss neli sõidurada. Sõiduradade ja ristmike äärde on plaanitud ka haljastus ning valgustus.
Brakmann toob peale maantee laiuse esile ka rajatava Eesti pikima, 85-meetrise tunneli, mis maantee ja raudteeviadukti alt läbi minnes hakkab ühendust pidama Iru ja Loo asulaga.
Maantee kõrval hakkab jooksma kergliiklustee, mille üle Pirita jõe viimiseks läheb käiku olemasolev raudteesild. Mootorsõidukite jaoks ehitab amet samasse kohta kaks uut 77 meetri pikkust suurema kandevõimega maanteesilda.
Liiklusohutust suurendavad piirkonna kohalikke sõidukeid koguvad teed, mis külgnevad põhiteega ja lasevad sõidukeid maanteele ainult mitmetasandilistes liiklussõlmedes.
Teelõigu projekteerimisel osalenud ettevõtte EA Reng Teed ja Sillad direktori Silvar Savolaineni kinnitusel on kogujateed ja mitmetasandilised ristmikud valglinnastumist arvestades hädavajalikud. Tee projekteerimist alustati 2003. aastal ja siis ei osanud keegi kinnisvarabuumi ette näha. Nüüd pidime projektile lisama uuselamurajoonidele juurdepääsu teed, lausus Savolainen.
Eesti pikim tunnel
Maardu järve äärde tuleb müratõkkesein. Lisaks saab sealne liiklussõlm 84-meetrise viadukti ja 111-meetrise raudteetunneli. Kunagi ehitatakse uus ühendustee Muuga sadamaga. Savolaineni kinnitusel läks projekteerimisel kõige enam energiat just linna teearengu plaanide arvestamiseks. Tegime teelõigust kümneid ja kümneid variante. Ka praegu välja valitud varianti pidime muutma, sest tulevase Rahu tee projekti on linn seisma pannud, rääkis Savolainen.
Töömahuka ja Eestis mittelevinud tehnilisi lahendusi täis projekti aitas EA Rengil koostada Taani firma Cowi AS, kes tegi ka Euroopa Liidust raha taotlemiseks vajalikud tasuvusuuringud. Teelõik läheb maksma üle miljardi krooni, millest 82 protsenti loodab maanteeamet saada Euroopa Liidust.
Ehitus peaks algama 2009. aastal ja teelõik valmima 2012. aastal.
Autor: Oliver Õunmaa
http://www.epl.ee/artikkel/405819