Via Baltica Pärnu ümbersõidutee kava kärbiti

Selle kuu lõpul valmima pidanud Via Baltica Pärnu ümbersõidutee eelprojekti kärbiti veelgi ja selle valmimine venib vähemalt paari kuu võrra.

Mõne aasta eest mitmetasandiliste ümber- ja mahasõitudega paberile joonistatud Via Baltica ümbersõidutee eskiisprojekti, mida on aastate jooksul korduvalt kärbitud, on maanteeametis veel nuditud  hiljuti valminud projekti viimases versioonis on kokkuhoiu nimel muudetud mitut Pärnus Ehitajate tee ja sellega ristuva tänava lahendust, kirjutab Pärnu Postimees.

Eelmisel nädalal ümbersõidutee järjekordset eskiisi näinud Pärnu abilinnapea Peeter Saunpere sõnutsi teeb linnale kõige rohkem muret Ehitajate tee ja Raba tänava ristmiku lahendus, mida projekteerija on viimasel eskiisil kitsamaks kärpinud.

Saunpere jutu järgi peaks ristmikul, kust tulevikus on juurdepääs kolmandale sillale, saama mõlemas suunas sõita kahes sõidureas. Viimasel eskiisil on mõlemal suunal üks sõidurida.

Tühi vaev projekteerimisel

Projekteerija, EA Rengi Pärnu ümbersõidu projektijuht Silvar Savolainen ütles uudisteagentuurile BNS, et kuna Raba silla ehitamise algus on teadmata, ehitatakse esmajärjekorras välja kitsam variant.

«Kui sild tuleb, saab 200 ruutmeetrit võõrandades ristmikku laiendada,» rääkis Savolainen, tunnistades, et praeguseks on tehtud mahavisatud tööd ja valminud on 7-8 projekti, kuid raha pole selle eest makstud.

Pärnu linn on mullu suvel lubanud ristmiku laiendamiseks vajalikul krundil algatada detailplaneeringu, mis linnavalitsusse veel jõudnud ei ole.

Tallinna maantee ja Ehitajate tee fooridega ristmiku lahenduse üle pole Saunpere arvates maanteeametiga mõtet vaielda. «Oleme lahendusega nõus,» sõnas ta.

Heaks pidas abilinnapea viimasel eskiislahendusel Pärnu haigla ümbruse liiklusskeemi.

Maanteeametis Via Baltica ümbersõidu projekteerimist juhtiv Peeter Krusten kinnitas, et tegemist on Pärnu ümbersõidu eelprojekti viimase eskiisiga, millesse suuri muudatusi enam ei tehta.

«Eelprojekti valmimise tähtaeg oli mai lõpus, kuid ilmselt lükkub selle valmimine paari kuu võrra edasi,» seletas Krusten.

Saunpere sõnutsi tahab linnavalitsus aprillis tehtud kärped maanteeametiga läbi arutada.

Pärnu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Heiki Mägi arvas samuti, et seni kirja pandud ümbersõidutee lahendused tuleks koos maanteeametiga enne projekti «lukku panemist» üle vaadata.

«Tähtis on see, et ehitus ükskord algaks. Kõige kehvem oleks, kui asi jääks sellisesse seisu, nagu ta praegu on,» rääkis Mägi.

Asjaosalised kohtuvad tuleval nädalal

Pärnu teedevalitsuse juhataja Enn Raadik on 23. maiks kutsunud kokku töönõupidamise, kus on lubanud osaleda maanteeameti ning Pärnu linna- ja maavalitsuse esindajad.

«Pärnu ümbersõidutee ehitamisest on räägitud kümme aastat. Lõpuks tuleks selgeks teha, mis summa eest ja mis järjekorras seda ehitama hakata,» ütles Raadik.

Ümbersõidutee ehitamisel on räägitud miljardist kroonist poole miljardi kroonini. Palju on Raadiku ütlust mööda ebaselget.

«Tuleb kokku leppida, millised on riigi rahalised võimalused. Aastaid on projekteeritud, lõpuks tuleks tegutseda. Eesmärk on, et 2009. aastal saaks ehitama hakata.»

Raadiku sõnutsi võib ümbersõidutee ehitamise jagada nelja järku: Tallinna maantee ja Haapsalu maantee ümbersõidutee, Tallinna maantee ja Ehitajate tee, Papiniidu maanteesild ja lõik Papiniidu sillast Raekülla.

«Kõige lihtsam oleks alustada Haapsalu maantee ühendustee või Papiniidu silla ehitamisest, liiklusvoogusid arvestades oleks esmatähtis alustada töödega Ehitajate teel. Loodan, et pärast töönõupidamist on palju asju selgemaks räägitud,»seletas Raadik, lisades, et palju sõltub valitsuse kavandatavatest eelarvekärbetest ja järgmise nelja aasta eelarvestrateegiast, aga ka järgmiste aastate maanteehoiukavast.

Pärnu ümbersõidu projekteerimiseks sõlmiti Euroopa Liidu abiprogrammi raames leping 2005. aastal. Lähteülesande järgi nägi projekt ette Tallinna ja Haapsalu maantee ümbersõidu ehituse ja Ehitajate tee ümberehitamise.

Vastavalt 2002. aastal valminud eelprojektile kavandati otseühendust Ehitajate teele endisest piimakombinaadist lääne poolt. Veel sisaldas projekt Papiniidu silla remonti ja uut, paralleelselt raudteega kulgevat Papiniidu õgvendust. Projekt pidi lõppema linnapiiril. Konfliktseteks kohtadeks osutusid Ehitajate tee ja Tallinna maantee ristmik ning Papiniidu ristmik.

Uue lahendusena pakuti endisest piimakombinaadist möödasõitu idapoolsest küljest. Kaaluti veel varianti, et Tallinna poolt tulijad sõidavad lääne, Riia poolt tulijad ida poolt. Lahkhelide tõttu endise piimakombinaadi omaniku Port Artur Grupi ja kokkuhoiuvajaduse tõttu jõuti lõpuks seisukohale, et ümbersõidutee Tallinna maanteelt Ehitajate teele lahendatakse fooridega ristmikuga.

Port Artur Grupi nõukogu liige Kaido Kruusoja rääkis BNSile, et tema on aru saanud: maanteeametil pole raha.

Ettevõttel on Kruusoja jutu järgi kehtiv detailplaneering. Kuid maanteeamet loobus aastavahetuse paiku versioonist, mis nägi ette teelõiku üle nende kinnistu, kuigi firma oli sellega arvestanud.

«Meie ei ole kehtiva planeeringu järgi midagi tegema hakanud, aga näiteks Statoil on meilt krundi omandanud ja tahtnud kütusetankla ehitada, kuid nende ehitusluba on teadlikult venitatud, sest maanteeamet pole suutnud mõtteid koondada,» rääkis Kruusoja.

vaata ka http://www.postimees.ee/130508/esileht/siseuudised/330077.php

Postitatud rubriiki Uudised. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.

EA Reng tegi läbi põhjaliku identiteedimuutuse ning tegutseb nüüd uue nime all Novarc. Koos sisemise arenguga on astutud oluline samm ka väliselt. Nimi Novarc sümboliseerib ambitsiooni viia ehitus kui oluline majandusvaldkond innovatsiooni teele ning võtta kasutusele kõigi osapoolte koostööd toetavad tehnoloogiad.

×