• Tallinna uus kohtumaja jõuab nurgakivini

    2017-06-07

    Reedel saab nurgakivi Lubja tänavale kerkiv Tallinna uus kohtumaja, mis valmib järgmise aasta kevadel.

    Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ja konsortsium AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning OÜ Astlanda Ehitus allkirjastasid möödunud aasta novembris 29,9 miljoni euro suuruse mahuga ehituslepingu, mille alusel rajatakse Tallinnas Lubja tänavale kaasaegne kohtumaja, kuhu kolib praegu kolmes hoones asuv Harju Maakohus, Põhja Ringkonnaprokuratuur ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Kohtumaja valmib 2018. aasta kevadel.

    Energiatõhusasse hoonesse on projekteeritud LED valgustus, mille erivõimsus on vähemalt 25% väiksem kui tüüpsetes kasutusprofiilides toodud valgustuse erivõimsus. Ventilatsioonisüsteem varustatakse heitõhu soojustagastusega, mis võimaldab täiendavat energiakulude kokkuhoidu. Passiivse meetodina on hoone jahutusvajaduse vähendamiseks hoonesse projekteeritud päikesekaitsega klaaspaketid, teatas RKAS.

    Kohtumaja on kavandatud seitsme maapealse ning kolme maa-aluse korrusega. Parkimiskorrused rajatakse maa alla.

    Enam kui 25 000 ruutmeetri suuruse netopinnaga kohtumaja arhitektuurse osa autor on Arhitektuuristuudio Siim & Kreis OÜ (autorid Andres Siim ja Kristel Ausing), sisekujunduse kavandas Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo OÜ ning projekteeris Novarc Group AS (peaarhitekt Lauri Laisaar).

    Äripäev
    Ehitusuudised
    ehitusuudised.ee/tallinna-uus-kohtumaja

    Fotod: uus Tallinna kohtumaja sai nurgakivi
    Täna pandi nurgakivi Tallinna uuele kohtumajale, mis valmib 2018. aasta kevadel.
    http://tallinncity.postimees.ee/4141661/fotod-uus-tallinna-kohtumaja-sai-nurgakivi

    Tallinna kohtumaja sai nurgakivi
    Tallinnas Lubja tänavale kerkiv Tallinna kohtumaja sai täna piduliku tseremoonia käigus nurgakivi.
    http://www.err.ee/601170/tallinna-kohtumaja-sai-nurgakivi

  • Reidi tee teine etapp sai ehitusloa

    2017-04-26

    Reidi tee teine etapp, mis kulgeb Pikksilma tänavast Russalka ristmikuni, sai Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt ehitusloa, võimaldades alustada tee rajamiseks vajalike töödega.

    Reidi tee esimene etapp, mis kulgeb Jõe tänavast Pikksilma tänavani, sai heakskiidu eelmise aasta lõpul. Riigihange ehituse töövõtja leidmiseks viiakse läbi peale teise etapi hankedokumentatsiooni kooskõlastamist Tehnilise Järelevalve Ameti poolt. Reidi tee rajamistööd on planeeritud lõpetada oktoobris 2018.

    „Reidi tee rajamine loob aluse autoliikluse kesklinnast väljaviimisele. Ja selle loomine on ka eelduseks Tallinna peatänava rajamisele, kus Jõe tänavast kuni Vabaduse väljakuni antakse prioriteet kergliiklusele ja ühistranspordile,“ ütles tegevlinnapea Taavi Aas, kelle hinnangul paraneb juurdepääs mereäärsetele aladele ja luuakse eeldused seni kasutuseta sadama ja tööstusalade arenguks. „Kokku lepitud trass on kompromiss erinevate huvigruppide nägemuste vahel.“

    1,7 kilomeetrine Reidi tee rajatakse Kesklinna liikluskoormuse vähendamiseks ja liikluse rahustamiseks, see hakkab kulgema Jõe ja Ahtri tänava ristmikult läbi sadama-ala ja mööda rannaäärt Russalka ristmikuni. Tee rajamiseks tuleb pikendada olemasolevat kaldakindlustust ning rajada tehnovõrgud, sealhulgas sademevee kollektor ja pumpla, tänavavalgustus, vee- ja reoveekanalisatsioon, elektri- ja sidetrassid.

    Neljarealise sõidutee kõrvale mere äärde rajatakse Lootsi tänava ja Pikksilma tänava vahelises lõigus linnapromenaad ning Pikksilma tänava ning Russalka vahelises lõigus rannapromenaad, jalgrattatee, haljas- ja puhkealad.

    Puhkeala Russalka mälestussambast kuni Pikksilma tänavani kulgeb ühe kilomeetri ulatuses merega paralleelselt ja ligi paralleelselt Tallinna Sadama maa-alaga, paiknedes osaliselt tühermaal, kus täna puudub korralik ligipääs.

    Puhkealal paiknevad piknikupaik, laste mänguväljak, kiikumise plats ja spordiseadmete ala. Russalka mälestussambast Pirita poole on mere äärde perspektiivsena projekteeritud suvekohviku ala. Sadama suunas rajatava sõidutee ja mere vahele rajatakse 38 meetri laiune ribapark, mille mahus on jalakäijate promenaad ja jalgrattatee, mida ääristavad jooksurajad.

    Reidi tee ehitamisega rekonstrueeritakse ka Russalka ristmik, mis hõlmab endas tee-ehitustöid Pirita teel 350 meetrisel lõigul ning Narva maantee l550 meetrisel lõigul. Ahtri tänavast kuni Narva maanteeni on projekteeritud 2+2 sõidurada, millele lisanduvad pöörderajad ja ühissõiduki peatusetaskud.

    Reidi tee linna siseneva suuna äärde on kavandatud kaks avalikku parklat ja säilib parkimise võimalus Russalka monumendi juures. Trassile on kavandatud kuus valgusfooridega reguleeritud ristmikku ning lisaks viis ülekäigukohta. Projekti tee-ehitusliku osa koostasid K-Projekt AS ja Novarc Group AS. Projektile eraldatava toetuse suurim summa on 24 225 816 eurot ja projekti omafinantseering 4 275 144 eurot.

    ERR
    Uudised
    www.err.ee/reidi-tee-teine-etapp

  • Tallinn passitab Mustamäe keskuse naabriks kõrghoonet

    2017-04-05

    Tallinna linnavalitsus algatas Mustamäe Keskuse naabruses asuvate kinnistute detailplaneeringu koostamise ja ehitustegevuse keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiga luua võimalus alale kuni 29-korruselise äri- ja eluhoone ning kuni 5-korruselise ärihoone ehitamiseks.

    Planeeritava maa-ala suurus on 1,59 ha. Planeeritav ala asub Mustamäe linnaosas Sääse ja Kiili tänava ning A. H. Tammsaare ja Mustamäe tee vahelisel alal Sääse tänava ääres. Planeeritava ala naaberkinnistul paikneb Mustamäe Keskus.

    Detailplaneeringu  algatamise ettepanek on kooskõlas Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga ja teemaplaneeringuga „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas”.

    Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Nordest Kinnisvara OÜ, taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud Novarc Group AS.

    Teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” alusel loetakse kõrghooneks ehitisi, mille kõrgus maapinnast ületab 45 meetrit. Detailplaneeringu algatamisettepaneku kohaselt soovitakse kavandada kuni 95 meetri kõrguse hoone rajamist, seega on vaja läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine.

    Teemaplaneeringu kohaselt tuleb kõrghoone kavandamisel mingisse piirkonda arvestada tema mõju avalikule välisruumile, inimesele, looduskeskkonnale, liiklusele. Kuna detailplaneeringuala paikneb hoonestatud linnakeskkonnas, oluliste magistraaltänavate ristumiskoha lähedal, tuleb hinnata mõju eelkõige linnaruumile ning nii olemasolevale kui ka planeeritavale elukeskkonnale.

    Projekteeritud tornelamu on kavandatud praegu kehtiva A.H. Tammsaare tee 102A ja 104A kinnistute lähiala detailplaneeringus ette nähtud kõrghoone asemele orienteeruvalt samas mahus. Kõrghoone uus asukoht nihkub ca 45m kirdesuunda. Kavandatud asukoht on linnaehituslikult sobivamas keskkonnas, eemal Statoili bensiinijaamast  ning avaneb linna üldkasutataval maal asuva kõrghaljastusega pargi suunas. Arendaja on teinud ettepaneku koostöös linnaga pargiala kergliiklusteede ja mänguväljakuga väärindada.

    Rajatav hoonekompleks on kavandatud loogiliseks jätkuks mullu valminud Mustamäe Keskusele ning on sisuliselt mõeldud selle laiendusena.

    Äripäev
    Ehitusuudised
    www.ehitusuudised.ee/tallinn-passitab-mustamae-keskuse-naabriks-korghoonet

  • Ülemiste Citysse kerkib lennujaama vaatega Liwentaali büroohoone

    2017-03-29

    Ülemiste Citys sai täna nurgakivi uus 13-korruseline büroohoone, mis asub otse lennujaama kõrval ning mille akendest avanevad tulevikus Eestis ainulaadsed vaated lennujaamale ja Ülemiste järvele. Ligi 10 000 m² pinnaga büroomaja hakkab kandma Eesti juurtega lennundusajaloo suurkuju Alexandre Liwentaali nime. Hoone valmib 2018. aasta II kvartalis.

    „Ülemiste City on suutnud klassikalise äri ja Eesti vaimse pärandi jäädvustamise omavahel õnnestunult siduda,“ sõnas Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas. „Linna jaoks on oluline just see, et ettevõtjad mõtleksid konkreetsete ärihuvide kõrval ka terviklikule keskkonnale, mis on hoonete ümber ja aitab kohalikku kultuuri jäädvustada ning edendada.“

    „Vaatamata sellele, et arendustegevuses võib jääda mulje, et sarnaseid büroomaju kerkib üha juurde, siis meie jaoks on tähtis luua püsiv keskkond, millel on miljööväärtus, arhitektuurne väärtus, ühiskondlik väärtus,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Väga paljud tõeliselt olulised piirkonnad on sündinud ja jäänud püsima just tervikkontseptsioonina – võime küll mõelda, et praegusel ajal enam Tallinna vanalinna ei ehitata, aga pikemas perspektiivis me Ülemistel just seda teeme.“

    „Ülemiste City on moodsa töökeskkonna ja ärilinnaku sümbol – siia tahavad kolida nii moodsad ja innovatiivsed IT-ettevõtted kui riigiasutused,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Erkki Suurorg. „Nordeconi ehitatav uus maja tagab Technopolis Ülemiste AS-le ja tema klientidele atraktiivses piirkonnas veelgi enam kvaliteetseid ja tänapäevaseid büroopindu.

    Aadressil Lõõtsa 12 Alexandre Liwentaali nime saav büroohoone on eristuva arhitektuuriga, paistab silma ning ehitatakse Leed Gold sertifikaadi standardite järgi, mis tähendab, et maja hakkab vastama rangetele nõutele keskkonnasäästlikkuse, energiakasutuse, ehituse ja ehitusmaterjalide osas.“

    Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas uue büroohoone nurgakivi panemise üritusel.Tiit Mõtus
    Liwentaali büroohoones on üldpinda 9700 m², sellest büroopindu 9100 m². Majale tuleb pilkupüüdev kärjemustriline fassaad, mis sobib kokku kõrvalasuva Valukoja parkimismaja ja lennujaama ajaloolise terminalihoone vertikaalsete kujunduselementidega. Arhitektuurilahenduse tegi Novarc Grupp AS.

    Hoone lennujaama lähedusele viidates kannab maja Šveitsis sündinud, kuid Eesti juurtega maailma lennunduse suurkuju Alexandre Liwentaali nime, kes ajalooallikate kinnitusel sooritas enda ehitatud purilennukiga esimese lennu juba 1898. aasta märtsis Inglismaal. See oli seega viis aasta varem kui vennad Wrightid sooritasid oma maailmakuulsa „esimese õhulennu“, mis toimus detsembris 1903.

    Margit Aedla
    Ärileht.ee
    arileht.delfi.ee/uushoone

  • Tartu aasta tegu on Eesti Rahva Muuseumi uus hoone

    2017-03-22

    Tartu linnavalitsuse ja ajalehe Postimees ühisel võistlusel «Aasta tegu 2016» hääletasid tartlased lõppeva aasta tähtsaimaks teoks Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamise.

    Detsembris said tartlased anda oma hääle üheksateistkümne silmapaistva teo poolt. Hääletada sai linna kodulehel ja Tartu Postimehe kodulehel, samuti e-posti ja kirja teel.

    Aasta teo kuulutasid täna pidulikult raekoja saalis välja linnapea Urmas Klaas ja Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar.

    Peale ERMi said aukirja Sepa jalgpallikeskuse valmimine ühisrahastuse toel, Tartu Elektriteatri suvine välikino, kaubandus- ja vabaajakeskus Kvartal, Tartu ülikooli uuendatud loodusmuuseum, Roosi tänava promenaad, Rasmus Mägi kuues koht olümpiamängudel, Hektor Disain Hostel, raekoja kellamängu uuenemine, Tartu lumepark, Elmar Kitse legendaarse näituse taaslavastus kunstimajas, Lydia hotell ning Rasmus Haugasmägi neljandat ja Tartu Kalevi veemotoklubi kuuendat aastat järjest maailmameister OSY 400 paadiklassis.

    Postimees ja Tartu linnavalitsus valivad ühiselt Tartu aasta tegu juba 19. korda. Eelmisel aastal pärjati aasta teo tiitliga Ihaste silla ja idaringtee teise etapi ehitamine.

    Tartu linnavalitsuse ja ajalehe Postimees ühisel võistlusel «Aasta tegu 2016» hääletasid tartlased lõppeva aasta tähtsaimaks teoks Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamise.

    Tartu Postimees
    tartu.postimees.ee/aastategu

  • Aasta betoonehitiseks kuulutati Eesti Rahva Muuseum

    2017-03-15

    Eesti Betooniühing kuulutas tänasel betoonipäeval Tartus, Eesti Rahva Muuseumis välja konkursi „Aasta betoonehitis 2016” võitjad. Konkursi peapreemia pälvis Eesti Rahva Muuseumi peahoone Tartus.

    „Betoonitööde kvaliteet on samuti väga hea – ja veel millises mahus! Sealjuures kõige viimaste tagaruumide ja „pimedate” hoidlateni välja. Kuni betoontreppide käsitsi lihvimiseni. Kõik selle maja ehitamise osapooled on teinud suurepärast tööd – kiituseks eesti rahvale!” ütles žürii esimees Aadu Kana.

    Lisaks peaauhinnale anti välja kolm eriauhinda. Eriauhinna arhitektuuri eest pälvis Narva rannahoone — arhitektuuribüroo JVR OÜ, arhitektid Kalle Vellevoog, Andrus Andrejev ja Martin Prommik. Žürii kommentaar: „Arhitektid on arvestanud, et betoonhoone sulanduks maastikusse ega domineeriks liigselt, samas oleks aga eri tasapindadelt aktiivselt kasutatav. Keerulise konfiguratsiooniga puhasvalu betoonhoone.”

    „Vaated, mis siit avanevad, on erakordsed. Huvitav maastikureljeef ning ajaloolised ja poliitilised sümbolid – nüüdisaegselt mõtestatud ajalooline ja looduslik keskkond,” ütles žürii esimees Aadu Kana.

    Eriauhind Karl Storz Video Endoscopy Estonia OÜ tootmis-, teenindus- ja büroohoone arhitektuurse fassaadilahenduse kavandamise eest läks arhitektuuribüroole Luhse & Tuhal OÜ. Žürii kommentaar: „Läbimõeldud sisuga elementhoone, mille välisilme mitmekesistamiseks on paneelide väliskoor jagatud horisontaalselt valevuukidega ristkülikuteks. Mängulise fassaadi tagab kahe erineva mustriga matriitside kasutamine, millele lisanduvad siledad töötlemata pinnad.”

    „Hoone fassaadielementide tootmisel kasutas E-Betoonelement titaandioksiidi. Arhitektide sõnul oli eesmärk saavutada hele, naturaalse ilmega nägus betoonpind,” ütles žürii esimees Aadu Kana.

    Eriauhinnaga tellija, arhitekti ja betoonelementide tootja koostöö eest otsustati tunnustada villat Lääne-Virumaal. Auhinna said eraisikust tellija, arhitektibüroo Emil Urbel OÜ (Emil Urbel, Aleksandr Zverev) ja žüriile imponeerinud betoonelementide suurepärase teostuse eest vastutanud AS Swetrak. Žürii kommentaar: „Lisaks betoonisele välisilmele on monteeritavate betoonelementide pinda jäetud ohtralt nähtavale ka interjööris. Samuti on pööratud tähelepanu detailidele, mille ilmekaks näiteks on betoonist uksepiidad.”

    Tänavu seitsmeteistkümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis” on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja hästivormitavat betooni.

    Tänavusele konkursile laekus 20 tööd. Konkursile sai esitada 2016. aasta jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.

    „Aasta Betoonehitis 2016” võistluse žüriisse kuulusid esindajad Eesti ehitusala liitudest: Eesti Arhitektide Liidust – Ülar Mark, Eesti Betooniühingust – Johannes Pello, Eesti Ehitusettevõtjate Liidust – Indrek Peterson, Eesti Ehitusinseneride Liidust – Heiki Meos, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidust – Aivar Lukk, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust – Enno Rebane, Aadu Kana, žürii esimees, samuti ehitusajakirjanike esindajad – Äripäeva ehitusväljaannete juht Eva Kiisler, Liivi Tamm ajakirjast „EhitusEST” ning Soome arhitekt Maritta Koivisto ajakirjast „Betoni”.

    AASTA BETOONEHITIS 2016 EESTI RAHVA MUUSEUM TARTUS

    Konkursi peaauhind – DGT Architects (Dan Dorell, Lina Ghotmeh, Tsuyoshi Tane)
    Tellija auhind – Riigi Kinnisvara AS;
    Konstruktori auhind – Novarc Group AS;
    Ehitustööde auhind – Fund Ehitus OÜ;
    Betoonitööde auhind – Alusehitus OÜ, BGM Ehitus OÜ, K-Most AS;
    Betoonelementide auhind – TMB Element OÜ;
    Betooni auhind – Rudus AS, TM Betoon OÜ;
    Raketiste auhind – Ramirent Baltic AS
    ERM on originaalne, kaasaegse arhitektuuriga, oma keskkonnas uusi seoseid loov ehitis, mis toob elegantsel moel esile betooni, kui tänapäevase struktuurmaterjali eelised, leidis žürii. “See maja on auahne arhitektuuriga, mille kogu kontseptsioon lähtub betoonist. Betoon astub selles majas suursugusesse dialoogi terase ja klaasiga.”

    Äripäev
    Ehitusuudised
    ehitusuudised.ee/aastabetoonehitis

  • ERM valiti maailma parimate kultuurihoonete hulka

    2017-01-02

    Arhitektuuriajakiri Azure Magazine valis välja möödunud aasta kümme kõige paremat kultuurihoonet, mille hulka jõudis ka Eesti Rahva Muuseum.

    2016. aastal avati hulgaliselt kauni arhitektuuriga galeriisid, muuseumeid ja kogunemiskohti. Valikust leiab paikasid Marokost Ameerika Ühendriikideni.

    Kõige keskkonnasõbralikum maja – Cop22 küla Marrakeshis

    Konverentsikeskus peab olema tagasihoidlik, austama oma ümbrust ning kindlasti peab see olema ka keskkonnasõbralik. Cop22 disainisid Oualalou+Choi arhitektid ning see leidis kasutust novembris toimunud kliimakonverentsi ajal. Kompleksi keskse hoone sissepääs peegeldab oma kujult MAroko traditsioone. Enamik ehitusel kasutatud materjalidest on ka taaskasutatavad.

    Parim monument – Dialoogi keskus Przelomy Poolas

    Szczecini linnamuuseum on saanud ka maailma arhitektuuriauhindade galal aasta hoone auhinna. Hoonet on kasutatud poliitiliste ja sotsiaalsete meeleavalduste kogunemiskohana juba alates Teisest maailmasõjast. Uuemal ajal on hoone esimesele korrusele lisatud aga ka galerii. Ehitis on täielik hübriid, olles osaliselt avalik väljak, osaliselt muuseum ning osaliselt monument.

    Parim käsitööna valminud maja – Crystal Houses Amsterdamis

    Amsterdami ostutänaval paistab silma Chaneli pood. Maja on kaetud 7000 käsitsi valmistatud klaasist klotsiga, mis annavad majale läbipaistvuse ilme. Vastavalt päevavalgusele muudab fassaad ka värvi, mis lisab veelgi maagiat.

    Parim usuhoone – Baha’i tempel Santiagos

    Templi ehitamiseks kulus 13 aastat, kuid nüüd on see Andide jalamil asuv usuhoone tõeline pärl. Hoone näeb välja, kui suur lilleõis ning sees tervitab usklikke 30 meetri kõrgune avarus. Ehitusel on kasutatud Portugali marmorit ja spetsiaalselt valmistatud klaasi. Ideekonkursi üheks eelduseks oli, et maja peab püsima vähemalt 400 aastat, mistõttu on selle osasid testitud ka maavärinate suhtes, mida seal piirkonnas sageli esineb.

    Parim puidust hoone – Romsdali Rahvamuuseum Norras

    Tegemist on hoonetekompleksiga, kus on ruumi kunstinäitustele, raamatukogu arhiivile, auditooriumile, väikesele poekesele ja kohvikul. Eemalt vaadates paistab muuseum väikese ja tagasihoidliku muinasjutulossina. Selle teravatipuline katus meenutab aga ümbritsevat mägist piirkonda.

    Parim kunstigalerii: Newport Tänavagalerii Londonis

    Galerii ehitamise tarbeks renoveeriti hulgaliselt kuninganna Victoria aegseid hooneid, et luua üks suur maja, kus kunstinäituste jaoks jaguks pinda läbi kahe korruse. Galeriis kohtub vana uuega ja omamoodi vaatamiväärsused on juba spiraaltrepid, mida ääristavad valged käsipuud.

    Kohalikku elu kõige paremini peegeldav hoone – Totihue kabel Tšiilis

    Kabeli ehitamiseks kasutatud hoone tuli 2010. aastal pärast laastavat maavärinat sulgeda. Tšiili arhitekt otsustas sellele aga uue elu anda. Vanas silohoones asuvasse kabelisse paistab läbi 12 väikese ava kaudu piisavalt päevavalgust, kuid altarit valgustab siiski klassikaline suur aken.

    Parim kultuuriline institutsioon – Eesti Rahva Muuseum

    Endisele Nõukogude lennuväljale ehitatud õrna, kuid imetabase disainiga muuseumihoone annab edasi tugeva sõnumi. Hoone tähistab riigi kultuurilist identiteeti, mida varjutab mõnikord okupatsiooni ja sõjaga märgistatud minevik.

    Majesteetlik klaasist ja betoonist hoone kogub kokku väärtesemed, mis Teise maailmasõja ajal üle linna laiali paisati. Fassaadilt leiab ka viite rukkilillele ning kui sellele muuseumist seest valgust heita, siis heidab see imeilusa kujundi ümbruskonnale. Juba on muuseum rahvuslikuks uhkuseks ja sealt leiab galeriisid, kaks püsinäituse ala, konverentsisaali, õppeklassid ja raamatukogu.

    Parim kunstimuuseum – Audaini kunstimuuseum Whistleris

    Roheluse keskel asetsev kunstimuuseum on ühtaegu abstraktne ja vaoshoitud. See on ehtne näide sellest, kuidas tagasihoidlikkusel võib samuti olla tugev jõud. Ka interjööris on hoitud lähedust loodusega. Galerii heledad toonid, mida saadavad puidudetailid avaldavad austust Kanada kaunile loodusele.

    Parim keskus – Oculus New Yorgis

    Oculus näeb välja kui õhkutõusev lind ning sel on avatav klaasist katus. Kuigi tegu ei ole kultuuri- vaid pigem hoopis transpordikeskusega, valiti see endiselt parimate hulka, kuna teistel oleks siit palju õppida. Ühtlasi on see monument 2001. aasta terrorirünnakule, mis innustab inimesi edasi liikuma.

    Johanna VahuriPostimees Reisiportaali toimetajareis.postimees.ee
  • Mainekas Briti arhitektuurikriitik tunnustab ERMi sisu ja vormi

    Kaks aastat tagasi Suurbritannia ajakirjandusauhindade jagamisel aasta kriitiku tiitli pälvinud Rowan Moore on The Guardiani sõsarväljaande The Observeri aasta esimeses numbris võtnud luubi alla Eesti Rahva Muuseumi uue hoone. Moore’ile meeldib nii muuseumi sisu kui vorm, kogu ERMi iseloomustab ta kui «liigutavat ja avastusi pakkuvat».

    Moore nendib hakatuseks, et tänases Euroopas, kus rahvuslus võtab uusi ja ettearvamatuid vorme, võib rahvusmuuseumi ehitamine olla lausa hädaohtlik – näiteks Venemaa puhul nähtaks selles järjekordset agressiivse suurusehullustuse ilmingut.

    Jõudes ERMi ajaloo juurest läbi raskuste sündinud uue hooneni, nendib Moore, et tulemus on kombinatsioon rahvuslikust ja rahvusvahelisest, pärimuslikust ja modernsest, pingest ja jahedusest.

    ERMi ekspositsioonist rääkides tõdeb Moore, et muuseumi eesmärgiks pole suurte ajaloosündmuste jäädvustamine, vaid rõhk on tavaliste inimeste lugudel.

    «Muuseum võiks olla võidutsev ja sentimentaalne, kui ta pole kumbagi. Väljapanekud on pigem liigutavad ja avastusi pakkuvad, kui kangelaslikkusele rõhuvad,» kirjutab Moore.

    Loe artiklit täispikkuses siit

    FOTO: Sille Annuk

    Tartu Postimees

    tartu.postimees.ee

  • Viimsi riigigümnaasiumi arhitektuurivõistluse võitsid Novarc ja KAMP

    2016-08-03

    Viimsi riigigümnaasiumi hoone arhitektuurivõistlusele laekunud seitsmeteistkümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks arhitektuuri- ja inseneribüroo Novarc Group AS ja KAMP Arhitektid OÜ ühine ideelahendus ieelahendus märgusõnaga „CLT“. Ideelahenduse autoriteks on Jan Skolimowski, Peeter Loo ja Kaspar Kruuse.

    Riigi Kinnisvara AS koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Viimsi Vallavalitsuse ning Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas täna välja Viimsi riigigümnaasiumi hoone arhitektuurivõistluse tulemused.

    Hoone kavandamise lähtekohaks on võetud võimalikult väikese energiavajadusega hoone loomine, mille põhiliseks ehitusmaterjaliks on puit. Puit on meie regioonis kõige loomulikum materjal, tema kasutamine seob CO2, tekkiv töökeskkond ja hilisem kasutuskeskkond on tervislikum, põhjendas RKAS.

    Koolimaja kandekonstruktsiooniks on valdavas osas valitud CLT (Cross Laminated Timber) ehk eesti keeles ristkihtpuit. Mitmed Euroopa riigid on juba aastaid edukalt sellele tehnoloogial põhinevaid maju ehitanud.

    Võidutöös leiavad ühendamist hea kontekstitunnetus, rahulik ning selge arhitektuurne võttestik ja uudne ehitustehnoloogia. Võidutöö on kompaktne, arvestab mastaabilt ja materjalivalikult külgneva hoonestusega, on energiasäästlik ja ehituslikult realistlik, põhjendas

    Viimsi valla haridusvaldkonna abivallavanem Jan Trei sõnas, et riigigümnaasiumi rajamine Viimsisse on märgilise tähendusega valla 150aastases haridusloos.  “Võidutöö sobitub materjalivaliku ja disaini poolest väga hästi siinsesse keskkonda. Viimsi saab lähiaastatel juurde omanäolise ja moodsalt õpilasesõbraliku kooli. Loodame, et projekti järgmised sammud kulgevad plaanipäraselt ning hoone valmimisel saab sujuma hea koostöö riigi, valla ja kohalike haridusasutustega, et avardada nii Viimsi kui naaberpiirkondade noorte võimalusi nende haridusteel,” lausus Trei.

    Ideekonkursi preemiafond on kokku 18 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt: esikoht 6 500 eurot, teine 4 500 eurot, kolmas 3000 eurot ja mõlema ergutuspreemia suurus 2000 eurot.

    Järgmisena korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjalt. Projekteerimistööde maksimaalne maksumus on 270 600 eurot. Summale lisandub käibemaks.

    Kavandatav hoone peab vastama arhitektuurselt ja linnaehituslikult asukohale, olema rajatud optimaalsete kuludega, olema turvaline, mugav, funktsionaalne ning energiasäästlik. Hoone teenindamiseks ja kooli pidamiseks vajalik maa-ala peab olema lahendatud õppetöö vajadusi silmas pidades.

    540 õpilasele kavandatav tänapäevane gümnaasiumihoone on kavas ehitada Harjumaale Viimsi valda Haabneeme alevikku Tammepõllu tee äärde jäävale kinnistule suurusega 8 830 ruutmeetrit, ehitusaluse pinnaga 2 500 ruutmeetrit. Planeeritava koolihoone netopind on ligi 4 150 ruutmeetrit. Uus koolihoone on plaanis avada 2018. aasta sügisel.

    Viimsi riigigümnaasiumihoone ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

     

    Eva Kiisler
    Ehitusväljaannete juht
    Ehitusuudised

  • Viimsisse kerkib Harjumaa esimene riigigümnaasium

EA Reng tegi läbi põhjaliku identiteedimuutuse ning tegutseb nüüd uue nime all Novarc. Koos sisemise arenguga on astutud oluline samm ka väliselt. Nimi Novarc sümboliseerib ambitsiooni viia ehitus kui oluline majandusvaldkond innovatsiooni teele ning võtta kasutusele kõigi osapoolte koostööd toetavad tehnoloogiad.

×