Teealuse süvendamine tõstaks uuendustööde hinna kahekordseks ja lükkaks projekti edasi.
Maanteeamet seljatas hiljutise uuringu tulemustele toetudes Jõelähtme valla, kes oli kevadel välja käinud mõtte, et Loo aleviku külje alla plaanitava lubjakivikarjääri asemel võiks tühjaks kaevandada hoopis uuendamisele mineva Peterburi maantee aluse. Tehnilis-majanduslikult pole süvendamine põhjendatud ning oleme otsustanud jätkata selle projektiga, mis on juba omavalituste poolt heaks kiidetud, põhjendas ameti ehitusosakonna juhataja Urmas Konsap, miks välistati ligi kuue kilomeetri pikkune, kuue meetri sügavune ja 55 meetri laiune kanal. Konsap märkis, et kui praegu on plaanis alustada Peterburi tee rekonstrueerimist järgmisel aastal, siis teelõigu paekihti süvendamine lükkaks kogu projekti viie-kuue aasta võrra.
Projekti venimisel küündiks igal aastal tekkiv kahju kuni 75 miljoni kroonini, märkis Konsap AS-i Teede Tehnokeskus uuringu andmetele viidates. Rekonstrueerimistööde esimeses etapis on maanteeametil plaanis valmis teha Iru ja Maardu vaheline teelõik, mille maksumus ulatub 800 miljoni kroonini. Konsapi kinnitusel kergitaks teelõigu aluse tühjaks kaevandamine hinda poole võrra.
Jõelähtme valla keskkonna peaspetsialist Priit Adler nentis, et kuna maanteeameti tellitud uuring keskendus vaid tasuvuse analüüsile, tegi vald ettepaneku hinnata jätku-uuringu raames ka süvendustööde keskkonnamõju. Nii oleks võimalik lõpliku otsuse langetamisel võrrelda, kas Loo karjääri rajamine mõjutaks teelõigu süvendamisest rohkem keskkonda või siis vastupidi, tähendas Adler.
Killustiku puudust pole
Adler osutas, et uuringu kohaselt on piirkonda jäävatest paevarudest võimalik toota enam kui 2,7 miljonit tonni killustiku. Maanteeamet on samas viidanud, et neil pole sellise kvaliteediga killustikku, mida on antud piirkonnas võimalik toota, tee-ehituseks nii palju vaja. Seetõttu on küsitav ka Loo lubjakivikarjääri rajamise mõttekus, tõi ta esile. Samuti tõdetakse uuringus, et killustiku puudust pole Eestis näha, kuna Ida-Eestis on käivitunud selle tootmine põlevkivi aherainest.
8,4 kilomeetrit ja 1,1 miljardit krooni
Kuuerealine maantee
Kolm liiklussõlme “” Väo-Maardu projekti raames on maanteeametil kavas rekonstrueerida 8,4 kilomeetri pikkune lõik Tallinna-Narva maanteed. “” Uuendustööde käigus laiendatakse Tallinna-poolsel osal olev neljarajaline tsementbetoonkattega maantee kuuerajaliseks asfaltbetoonkattega maanteeks. Ühtlasi ehitatakse kolm eritasandilist liiklussõlme (Väo, Iru-Loo ja Maardu) ja sillad üle Pirita jõe. “” Seitsme kilomeetri ulatuses rajatakse kogujateid ja viie kilomeetri ulatuses kergliiklusteid. Samuti parandatakse liikluskorraldust ja märgistust ning nähakse ette müraseina ehitus kaitsmaks teega külgnevaid elamuid liiklusmüra eest. Nii tuleb ka Maardu järve äärsele teelõigule enam kui poole kilomeetri pikkune müratõke. “” Teelõigu projekteerimisel osalenud ettevõtte EA Reng Teed ja Sillad direktori Silvar Savolainen on kogujateid ja mitmetasandilisi ristmikke valglinnastumist arvestades nimetanud hädavajalikeks. Uuselamurajoonide juurdepääsuteed lisati projekti hiljem, sest 2003. aastal selle koostamist alustades ei osatud kinnisvarabuumi ette näha. “” Töömahuka ja Eestis mittelevinud tehnilisi lahendusi täis projekti aitas EA Rengil koostada Taani firma Cowi AS, kes tegi ka Euroopa Liidust raha taotlemiseks vajalikud tasuvusuuringud. “” Kuni kaks ja pool aastat kestvate ulatuslike rekonstrueerimistööde eeldatav kogumaksumus küündib 70 miljoni euroni ehk 1,1 miljardi kroonini. Viiendik sellest summast tuleb välja käia Eestil, ülejäänu tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.