Täna avatakse uuenenud Tallinna lennujaam, kus ligi kaks aastat kestnud arendustööde käigus laiendati oluliselt reisiterminali ning rekonstrueeriti lennuliiklusala.
Kahe projekti ehitustööde kogumaksumus oli ligi 1,2 miljardit krooni, millest ligikaudu 830 miljonit krooni kaasfinantseeris Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.
Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik sõnas, et tänasest suudab Tallinna lennujaam varasemaga võrreldes tipptundidel teenindada kuni kaks korda rohkem reisijaid.
2,5 miljonit reisijat
«Sellisest läbilaskevõimest peaks lähemal viiel aastal piisama, ent arvestades viimaste aastate kasvu reisijate mahus, võib öelda, et Tallinna lennujaam areneb nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis,» märkis Loik ja lisas, et juba täna tuleb hakata jõudsalt tulevikuplaane ette valmistama. Vastvalminud lennujaam suudab aastas teenindada kuni kaks ja pool miljonit reisijat.
Tallinna lennujaama uuendamise projekte kaasrahastati ligi 500 miljoni krooni suuruse laenuga, mille tähtaeg on 11 aastat ning mida korraldas Põhjamaade Investeerimispank koostöös SEB Eestiga.
Meie jaoks on see oluline verstapost Eesti regionaalse konkurentsivõime tõstmisel Euroopas, kuna kaasaegne õhuvärav muudab riigi veelgi atraktiivsemaks äri ja puhkuse sihtkohaks. Tegu on suurima lennujaamainfrastruktuuri arendusprojektiga, mida Põhjamaade Investeerimispank oma kaheksas liikmesriigis on rahastanud,» ütles panga asepresident Gunnar Okk.
Lennujaama juurdeehituse peatöövõtja Skanska EMV ASi juhatuse esimehe Olle Hormi sõnul oli Tallinna lennujaama laiendamise näol tegemist äärmiselt põneva ja väljakutseid esitava projektiga. Töö jooksul tuli pidevalt arvesse võtta lennujaama igapäevast toimimist, samuti liitumist Schengeni piirire~iimiga ehitustööde teise etapi lõpus käesoleva aasta 30. märtsil,» märkis Horm.
Tallinna lennujaama rekonstrueerimine projekteeriti rahvusvahelises koostöös. Arhitektuurse eskiislahenduse ja terminalispetsiifiliste süsteemide projekti tegi Prantsuse firma Sofreavia SA (tänaseks Egis Avia) ning põhiosa arhitektuursest lahendusest koostas arhitektuuri- ja projekteerimisbüroo EA Reng AS. Lennuliiklusala rekonstrueerimise projekteerimistöid teostas Saksa inseneribüroo Rademacher GmbH.
Renoveerimis- ja laiendusprojekti tulemusena lisandus lennujaama reisiterminalile ligikaudu 14 000 ruutmeetrit kasulikku pinda. Ehitustööde käigus pikendati ja kaasajastati terminalihoonet 18 meetri võrra nii põhja- kui lõunasuunas ning keskele rajati kõiki väravaid ühendav 200 meetri pikkune ja 27 meetri laiune galerii, muutes terminali T-kujuliseks.
Uus risthoone on varustatud seitsme uue ja kahe rekonstrueeritud reisijasillaga ning galeriis on kahetasapinnaline liiklus rahvusvahelistele reisijatele. Terminali otstes asuvates pikendustes on lisaruumid lendudele registreerimiseks ja saabuva pagasi kättetoimetamiseks, oluliselt on laienenud check-in ala ning rajatud on uus VIP-kompleks. Eraldi ootesaalid on Schengeni piirkonnas ja väljaspool Schengeni piirkonda reisijaile.
Rohkem söögikohti
Uuenenud lennujaam pakub reisijaile senisest rohkem võimalusi ka kehakinnitamiseks ja ostlemiseks. Reisiterminali keskosas asub lennujaama suurim kauplus Euroshop, Hugo Bossi kauplus, Apollo ja R-Kioski koostöös opereeritavad raamatu- ja CD-plaadipood ning Eesti tooteid ja suveniire müüv kauplus. Uues galeriiosas saavad reisijad sisseoste teha butiigis Joop, Heinemanni aksessuaaride kaupluses ning reisiäris, kus müüakse mänguasju, kohvreid ning muud reisiks tarvilikku. Lastega reisijate rõõmuks on uues lennujaamas olemas laste mänguala.
Kehakinnituseks lisandusid lennujaama terminali toitlustusfirma Fazer Amica opereeritavad kaks uut söögikohta, millest üks asub Schengeni ja teine mitte-Schengeni alas, samuti laiendati juba olemasolevat Liivi bistrood. Lennujaama avalikku ossa said uute rentnikena ruumi reisikorraldajad Novatours, Horizon Travel, TEZ Tour, Toptours ning Germalo reisid.
Lennuliiklusala rekonstrueerimise projekt on muutnud lennujaama veelgi keskkonnasõbralikumaks ja turvalisemaks, tõstes lennuohutuse ja lennundusjulgestuse uuele tasemele.
Lennuliiklusalal ehitati välja kaasaegne sademevee kogumis- ja puhastussüsteem ning paigaldati temperatuuriandurid, mis võimaldavad täpsemini doseerida jäätõrjevahendit. Samuti rajati õhusõidukitele spetsiaalsed jäätumisvastased tõrjealad ning pääste- ja tuletõrjeõppuste plats. Lennuohutuse ja turvalisuse parandamiseks paigaldati uued valve-, side-, elektri- ja automaatikasüsteemid, ehitati kaasaegsed õhusõidukite seisuplatsid, suurendades lennukite seisuplatside pindala ca 110 000 m2 võrra ning laiendati ruleerimisteede võrku.
Lennujaama terminali arendusprojekti ehitustööde teostaja oli Skanska EMV AS ning inseneriteenust osutas konsortsium AS Telora-E ja Ramboll Finland Oy. Lennuliiklusala rekonstrueerimisprojekti teostajaks oli konsortsium AS Talter, Lemminkäinen Oyj, AS Eesti Ehitus, AS Aspi, AS Teede REV-2. Inseneriteenust osutas konsortsium Ramboll Finland Oy, AS Teede Tehnokeskus ja AS Telora-E.
vaata ka http://www.postimees.ee/?id=34701