Eesti arhitektuuribürood kurdavad kodumaiste projektide nappuse üle ning loodavad halvad ajad majanduses üle elada välisturgude toel.
OÜ Ars Projekti juhtivarhitekt Rasmus Tamme ütles BNS-ile, et aasta lõpus on alati vähem tööd olnud, aga ka üleüldiselt annab tellimuste nappus tunda.
Tamme märkis, et kui veel kevadel pidi büroo töödest ära ütlema, siis nüüd enam sellist asja ei ole. Pakkumisi on vähem ja firma peab tegelema neist igaühega.
Tema sõnul planeeringuid siiski jagub, kuna need on pikad protsessid ja elavad ilmselt üle ka halvemad perioodid.
“Me oleme esimesel poolaastal kindlalt plussis olnud – kasumis. Nüüd teine poolaasta on selline fifty-fifty või nagu miinuspool – langus on küll teisel poolaastal näha, aga üldiselt tervislik olukord on selline, et ega me inimesi puhkusele ei taha saata ja koondamisest ka ei räägi. Meil veel ikkagi teemasid on laua peal, tööd teeme, keegi kodus ei pea olema,” rääkis Tamme.
Tamme märkis, et Ars Projekt vaatab välisturgude poole – tegeleb aktiivselt Venemaal tööde otsimisega, seal on pooleli ka mõned läbirääkimised. Tema sõnul on ettevõte juba aastaid Venemaale töid teinud ning praeguses olukorras nende tööde hulk ilmselt suureneb.
“Siiamaani on Eestis olnud nii palju tegemist, et me oleme isegi Venemaa asjadest ära öelnud, nüüd on vastupidi – pigem Venemaa poole peal ära ei hakka ütlema,” lausus Tamme.
Tamme sõnul oli büroo mullune käive 9,3 miljonit krooni, sel aastal tuleb käive 15-20 protsenti väiksem. “Aga ma arvan, et me peaksime vaatama nüüd kevadel või järgmisel sügisel seda olukorda. Praegu on inerts veel suur ja osa projekte on ju nii pikad, et neid lihtsalt tehakse, ja kui olukord läheb paremaks aasta või kahe pärast, siis on need projektid selleks ajaks valmis,” lisas ta.
Tamme ütles, et kuna Ars Projekt pole väga palju kortermaju projekteerinud ega ka eriti eramajade turul olnud, ei anna ehitusturu langus veel praegu nii väga tunda. Kuid kui ettevõte üksnes Eestis tegutseks, langeks firma käive edaspidi kindlasti.
“Aga me usinalt vaatame välisturgudele ja aktiviseerime oma Venemaa poolt. Seda ma ei oska nüüd öelda, kui hästi me suudame nendele turgudele minna, sellest sõltub ka meie järgmise aasta käive ja kasum.”
“Eks see majanduslik olukord on igal pool samasugune, aga Venemaa on suurem ja töid on rohkem. Viimased aastad on just nii olnud, et sealpool arhitektidel on väga pikad järjekorrad. Meil on sedavõrd lihtsam sinna minna, meie järjekorrad on lihtsalt lühemad,” sõnas ta.
Tamme sõnul peab ettevõte tulevikus olema ise tublim ja efektiivsem. “Kui selline olukord jätkub, nagu praegu on, siis me saame veel hakkama – ja kui vaatame välisturgusid ka. Aga kui jääb märgatavalt vähemaks [tellimusi], nagu siin on olnud võib-olla 10 aastat tagasi, siis on keerulisemad lood.”
AS EA Rengi juhatuse esimees Jüri Rass rääkis BNS-ile, et nemad tööde vähesuse üle eriti ei kurda – ettevõte on saanud mitmeid häid riiklikke tellimusi. Tema sõnul on EA Rengil aasta lõpuks tavaliselt järgmise aasta tööde portfellist pool olemas. Tänavu on läinud aga nii, et täis on koguni kaks kolmandikku 2009. aasta portfellist. See tähendab ligi 40 miljoni krooni eest töid.
Ettevõtte Eesti-sisene käive oli Rassi sõnul eelmisel aastal 63,5 miljonit krooni, kontserni käive 84,1 miljonit krooni. Eesti käibeks planeerib EA Reng sel aastal 66-67 miljonit krooni ja kontserni käibeks 84-85 miljonit krooni.
“Nende tulemuste taga on eelmistel aastatel tehtud strateegilised otsused välisturgudele mineku ja tehnoloogilise moderniseerimise kohta. Nii on juba teist aastat tegutsemas meie tütarfirma EA Reng Project Ukrainas, plaanis on avada järgmine Valgevenes,” selgitas Rass. “Samuti oleme üle minemas uuele tehnoloogiale projekteerimises (BIM – Building Information Modelling).”
Samas märkis Rass, et majandustulemuste osas on otsustav aasta viimane kuu. Seega oleneb tänavune käive ja kasum detsembri viimastest nädalatest.
KOKO Arhitektid OÜ juhatuse liige Andrus Kõresaar ütles BNS-ile, et 2008. aastal langeb ettevõtte käive võrreldes 2007. aastaga 40-50 protsenti. Tema sõnul oli mullune käive umbes 15 miljonit krooni, selle aasta käive tuleb 7-9 miljonit.
Kõresaare sõnul tuleb piltlikult öeldes praegu selleks, et teenida ühte krooni, teha kaks korda rohkem tööd. “Vahe ongi selles, et täna praktiliselt puuduvad arendajad firmade näol. Ainukesed ehitusobjektid, mis edasi lähevad, mida projekteeritakse, on kas riigi projektid või Euroopa rahastamise toel tehtavad ehitised ja ekspositsioonid,” võrdles ta eelmist ja lõppevat aastat.
Eelmisel aastal tegime väga palju ka korterelamuid, büroohooneid ja muid asju, rääkis Kõresaar. Praegu aga tegeleb büroo mõne ehituse lõpetamisega. “Ühtegi uut asja käiku ei lähe ja keegi ei tea ka, et läheks lähima paari aasta jooksul.”
Kõresaar märkis, et töötajaid on ettevõttes küll sama palju kui varem, aga nende tasustamine ja hinnaläbirääkimised on muutunud palju keerulisemaks.
AS Kommunaalprojekti juhatuse esimees Henn Reispass tunnistas BNS-ile, et kahtlemata on bürool tööd võrreldes varasemaga vähemaks jäänud. “Eriti on vähenenud riigihanked ja nende võitmine on muutunud keerulisemaks. Kui varem oli riigihangetel osalejaid kaks-kolm firmat, siis nüüd 10-15.”
Reispassi sõnul oli Kommunaalprojekti mullune käive 18,5 miljonit krooni ja selle aasta käive jääb umbes samaks. Edaspidiseks prognoosis ta käibe vähenemist.
Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal OÜ üks omanikke Ra Luhse rääkis BNS-ile, et kuna praegu lõpetab büroo varasemaid tellimusi, siis on töökoormus piisavalt suur ja seotud pigem aasta lõpuga. “Kuigi käive oli kolmandas kvartalis umbes 30 protsenti väiksem, tuleb selle aasta kokkuvõte veel samas suurusjärgus eelmisega.”
“Järgmiseks aastaks prognoosime käibe kukkumist ühe kolmandikuni kuni pooleni selle aasta käibest,” sõnas ta. “Detailplaneeringud seisavad, arendused samuti. Paljud lepingud on peatatud. Tagasilöök on suur ja mõjutab ehitussektorit pikalt.”
Vt ka http://www.kinnisvaraturg.ee/?c=uudised&aeg=&a_id=14758&agr=2